Tallinna Vanasadama kruiisiterminal ja promenaad

Varjuline looduskeskkond ja uus linnaruum

Ligi kilomeetri pikkune promenaad, mis ühendab mereääre Kultuurikilomeetriga, avab linnarahvale vaba aja veetmiseks seni ligipääsmatu sadama-ala. Uus kujunev linnaruum loob võimalusi promenaadi ja kruiisiterminali külastamiseks ja kogemiseks ka õhtusel ja öisel ajal. Kruiisiterminal on eriline selle asukoha mõttes. Mereäärne looduslik keskkond on tundlik tehisvalgusele (lindude ränne, elusorganismid vees ja vee piiril jne). Heaks elukeskkonnaks vajalik pimedus on antud piirkonnas määrava tähtsusega. Lisaks elusloodusele tuleb kaitsta ka pimeda aja vaatelisust merele. Valgustusdisaini strateegia eesmärk on teadlikult kavandada ka varju, et loodus, kui elukeskkond, toimiks seal elavate elusorganismide jaoks suuremate kahjudeta.

Valgustusdisaini strateegias on vaja taktitundelisi lahendusi.  Hämara ja pimeda aja vaatelisust arvesse võttes on oluline lähtuda valgustamise põhimõtetest, kus valgustid on optilistelt parameetritelt hästi suunatavad ja reguleeritavad, varustatud vajalike tehniliste lisadega, et valgust suunata täpselt sinna, kuhu seda vaja on. Et valgust mitte laiali pillutada on promenaadil kasutatud suunatavaid prožektortüüpi valgusteid, mis võimaldavad vajalikku paindlikkust.  Eesmärk on vältida ka „valgusmüüride“ tekkimist – võimsate valgustite planeerimist vaatepunkti (Promenaadi) ja mere vahele, mis tekitaks pindadel liialt suure valgustustiheduse.

Samas on oluline promenaadi pikale kulgemisele kaasa aidata. Selleks on ruumi loetavuse tagamiseks kasutatud promenaadi piirava, põlve kõrguseni küündiva, istepingi serva sisse integreeritud ning peidetud lineaarset valgustust.

Märgiline arhitektuur ja sisearhitektuur

Laiuvad puitribidest seinad ja laed on heaks pinnaks, et valgus sisuliselt ruumis voolama panna. Suunatud soe kaudvalgus ribidel loob illusioone lainetusest ning muudab suure ruumi hubasemaks. Toetav funktsionaalne valgus on lahendatud allavalgusega. Lae kalded aga seavad valgustusdisainerile erilise väljakutse. Horisontaalsel (põranda)pinnal pigem ühtlase valgustuse saavutamiseks, peab iga kaldlaes oleva valgusti valgusjaotus ja võimsus olema spetsiifiliselt valitud vastavalt selle valgusti kõrgusele. Fookuspunktidena eksponeeritakse haljastust, mille kontrastne ning klaar helendus ruumis ergutavalt mõjub.

Terminali arhitektuuri teeb õhuliseks suurte klaasfassaadide olemasolu. Valgustuse loomise juures mängib see määravat rolli.

Vaatelisus siseruumi ja välisruumi vahel on selle saali üks võimsamaid tunnetuslikke elamusi. Selleks, et kogemus siseruumides ka hämaral ajal säiliks, ei saa valgustus olla liialt suure võimsusega.  

Tualettruumides, kraanikausside alad on fookusesse toodud sümmeetrilise valgusjaotusega. Joogikraani pikliku kujuga valamu kohal  olevale valgustile valitud elliptiline lääts, et järgida valamu vormi ning valgusjaotus hoida piirides, kus seda vaja on.

Kõikides Kruiisiterminali avaliku või poolavaliku funktsiooniga ruumides on äärmiselt oluliseks peetud valgustite võimet esitleda värve võimalikult autentsena. Kõige enam mängib see rolli just restorani osas, kus värviselgus eriti tähtsal kohal on.

Valgustusdisaini multifunktsionaalsust tagatakse valgustuse juhtimisega, mis võimaldab luua sündmusruumile vastavat valgustust.