Teejuht pistikupesade ja lülitite maailma

Sissejuhatus

Et just hoolikalt valitud detailid üheskoos loovad interjööris terviku, tuleb uusehitise rajamise või renoveerimise käigus igas paigas nähtaval kohal olevatele pistikupesadele ja lülititele kindlasti tähelepanu pöörata. Neil on sisekujunduses sama oluline roll, kui viimistlusmaterjalidel, mööblil ja kodutehnikal. Veelgi enam: lüliti on ruumi sisenedes esmamulje looja, sest sageli on see esimene, mida silmatakse ja puudutatakse.
Pistikud ja lülitid võivad tunduda pisidetailidena, ent tegelikkuses mõjutavad nende asukoht ja paigutus oluliselt ka kodu mugavust ja funktsionaalsust.

Neile tuleks tähelepanu pöörata neljal olulisel põhjusel:

Ergonoomika ja kasutusmugavus. Õigesti paigutatud lülitid ja pistikupesad tagavad, et valguslülitid on käepärases kohas ning elektriseadmeid saab mugavalt ühendada ilma pikendusjuhtmetega ruumi risustamata.

Ohutus. Läbimõeldult paigutatud pistikupesad ja lülitid aitavad vältida ohtlikke olukordi, mida võivad ülekoormatud juhtmed või ebaturvalised ühendused põhjustada.

Esteetika ja korrastatus. Halva paigutuse tulemusel võivad seintel olla silmatorkavad visuaalset müra tekitavad juhtmed ning pistikute-lülitite kasutamine tunduda äärmiselt ebamugav. Algusest peale nutikalt planeerides on ruum visuaalselt harmoonilisem.
Paindlikkus tulevikuks. Õigeaegne planeerimine aitab vältida hilisemat vajadust lisapistikupesade ja -lülitite järele. Juba olemasolevasse süsteemi uute pistikute või lülitite lisamine on keeruline ning nende paigaldamine võib osutuda äärmiselt kulukaks.

Parima tulemuse saavutamiseks tuleb pistikupesade ja lülitite valikusse suhtuda täie tõsidusega. Jälgida tuleks, et valitud sari võimaldaks kõiki vajalikke funktsioone, muidu võib juhtuda, et lõpuks on samas ruumis mitme eri tootja või sarjade tooteid. Tulemuseks on rahutu ja inetu üldpilt.
Niisamuti annavad rahutu tulemuse seinal lähestikku või kõrvuti asetsevad pesad-lülitid, mis on igaüks eraldi raamis. Kompaktse terviku loovad ühte, näiteks horisontaalsesse või vertikaalsesse raami paigaldatud seadmed.

Elektrik ja ehitaja tuleks ehitus- või renoveerimisprotsessi kaasata võimalikult varakult. Samas ei maksa kogu otsustamisprotsessi jätta üksnes spetsialistide hooleks – eriti kui jutt käib pistikupesade ja lülitite disainist, tootjast, seadmete arvust ja asukohast. Ainult ise aktiivselt kogu protsessis osaledes saab tagada, et lahendused vastavad pere praegustele ja tulevikuvajadustele.

Enne töödega alustamist tasub hinnata ka kaasatavate spetsialistide asjatundlikkust. Kui elektrik ja ehitaja tunnevad kaasaegseid lahendusi ning on kursis turul pakutavate võimalustega, loob see tugeva eelduse kvaliteetseks ja ajakohaseks lõpptulemuseks.

Ebamugavuste ning ebasoovitava tulemuse vältimiseks tuleks enne ehitust kogu vajamineva sisustuse ning tehnika (diivanite, kappide, voodite, põrandalampide, kirjutuslaudade, televiisorite, muusikakeskuste ja isegi jõulukuuse) asukoht plaanidele kanda ning nende järgi määrata pistikupesade, multimeedia pesade ja lülitite asukohad ning täpne arv.

Tõsi, inimese vajadused ka pistikupesade ja lülitite osas võivad ajas muutuda, kuid kui kohe algusest peale asjas sees olla ja järgida põhimõtet, et pistikuid olgu majapidamises pigem rohkem kui vähem, on tulemuseks võimalikult kauakestev lahendus. Ehituseelarvest moodustavad need väga väikese osa, kuid nende hilisem lisamine või asukohtade muutmine läheb üsna kalliks maksma.

Kokkuvõtteks tuleks ühena esimestest asjadest võimalikult hoolikalt ja täpselt läbi mõelda kogu maja elektrisüsteem: kui palju ja kuhu tulevad pistikupesad, kuhu paigaldatakse lülitid ja lambid, kas ja kuidas on omavahel seotud kaabeldus. Siin mängib olulist rolli nii asjatundlik elektriprojekti koostaja, kes vormistab tehnilised joonised ja lahendused, kui ka sisekujundaja, kelle ülesanne on tagada, et kõik tehnilised lahendused toetaksid ruumide kasutusmugavust, esteetikat ja üldist tervikut.

Parima tulemuse tagab see, kui elektriprojekt ja sisekujundusprojekt valmivad käsikäes – nii on tagatud, et kõik detailid, alates valgustusest kuni pistikupesade paigutuseni, toetavad nii ruumi funktsiooni kui ka stiili.

Pistikupesade tüübid ja kasutusvaldkonnad

Tänapäeval on olemas ohtralt erinevaid pistikuvõimalusi, lisaks voolupesadele on võimalik sobivasse kohta paigaldada sobivad pesad USB, TV, HDMI, LAN, andmeside, kõlarite, nuti- ja raadioseadmete ühendamiseks, olemas on ka integreeritud valgustusega pesad.
Lisaks seinale saab pistikupesi paigaldada just täpselt sinna, kus seda kõige rohkem tarvis läheb.

Kaasaegseim ja nutikaim lahendus on pistikupesade integreerimine otse mööblisse. Praktiline ja esteetiline lahendus on näiteks laadimispesade paigaldamine diivanilaua, diivani või köögitasapinna sisse – see võimaldab mugavalt laadida mobiiltelefone ja sülearvuteid just seal, kus neid kasutatakse.

Põrandasse paigaldatavad pistikupesad on eriti levinud kontorites, kus on tihti vaja elektriühendust ruumi keskel. See aitab vältida üle põranda kulgevaid kaableid ja hoiab tööala korras. Samasugune lahendus sobib hästi ka koju – näiteks juhul, kui soovitakse asetada televiisor, valgusti või muu elektroonika ruumi keskele.

Spetsiaalseid põrandapesasid on saadaval ka niisketesse ruumidesse ja välitingimustesse, kus need on disainitud taluma suuremat koormust, niiskust ja temperatuurikõikumisi.

Töölaudadesse paigaldatavad pistikupesad on asendamatud nii kodus kui kontoris, kus sageli kasutatakse arvuteid ja muud tehnikat. Mööbli tasapindadesse või töölaudadesse integreeritud pistikupesad aitavad vältida pikendusjuhtmete segadust ning võimaldavad ühendada seadmed just seal, kus neid kasutatakse. Selline lahendus tagab korrastatud töökeskkonna ja mugavama töökorralduse.
Kui laes on vaid üks toitejuhe, aga soovitakse paigaldada rohkem valgusteid, on hea lahendus voolusiinid.

Pistikupesa valimisel tuleb arvestada selle paigalduskoha eripäradega, kuna õige tüüp tagab nii kasutusohutuse kui ka seadmete töökindluse.

Kuivadesse ruumidesse sobivad standardpistikupesad, mis on mõeldud kasutamiseks keskkondades, kus puudub niiskuse, auru või pritsmete oht – näiteks elu- ja magamistubades või kontorites. Sellised pistikupesad on tavaliselt tähistatud kaitseklassiga IP20, mis näitab, et need on sobilikud vaid sisetingimustesse, kus keskkond on stabiilne ja kuiv.

Niisketesse ruumidesse ja välistingimustesse tuleb valida spetsiaalsed pistikupesad, et tagada ohutus ja vastupidavus. Tavalised pistikupesad ei talu niiskust, tolmu, ilmastikumõjusid ega suuri temperatuurikõikumisi, mistõttu ei sobi need sellistesse keskkondadesse.

Välitingimustes kasutatavad pistikupesad on valmistatud tugevast, UV-kindlast materjalist, mis peab vastu nii ilmastiku- kui ka temperatuurimuutustele. Tavaliselt on neil kaitsvad kaaned või luugid, mis hoiavad vooluühendused kuivana ja puhtana.

Niiskete ruumide ja välialade jaoks mõeldud pistikupesadel on kõrgem IP-kaitseklass, näiteks IP44, IP54 või IP65, mis näitab nende sobivust keerulisematesse keskkonnatingimustesse.

Väikeste lastega kodudes on soovitatav kasutada lastekaitsega pistikupesi. Kui tavaline pistikupesa võimaldab hõlpsalt ligipääsu voolu all olevatele kontaktidele ning põhjustada uudishimulikule põngerjale elektrilöögi, põletusi või isegi eluohtlikke vigastusi, siis lastekaitsega pistikupesad aitavad neid riske maandada. Sellises pistikupesas paiknev mehhanism takistab ligipääsu kontaktidele, kui ei sisestata kahte pistikuharu korraga. Mõnel pistikupesal on lastekaitsemehhanism juba tehases sisse ehitatud, teiste puhul tuleb kasutada eraldi kaitseklappe või spetsiaalseid pistikukatteid.

Nagu juba eelpool näha, aitab sobivaima pistiku või lüliti valimisel IP (Ingress Protection) kaitseklasside tundmine.

See on tootele omistatud rahvusvahelise standardi IEC 60529 järgi, mille alusel antakse hinnang korpuste vastupidavusele keskkonnategurite suhtes. Klassifikatsioon määrab kui suurte võõrkehade ning millise koguse vedeliku eest korpus seadet kaitseb.

IP-koodi esimene number näitab seadme korpuse kaitset võõrkehade, sealhulgas tolmu, vastu. See aitab hinnata, kui hästi on seade kaitstud füüsiliste objektide sattumise eest sisemusse, mis võiksid mõjutada seadme tööd või ohutust.

IP-kaitseklasside tähendused võõrkehade suhtes:

0 – Puudub kaitse võõrkehade eest.

1 – Kaitseb ≥ 50 mm läbimõõduga objektide eest (nt käsi, kuid mitte tahtlik kontakt).

2 – Kaitseb ≥ 12,5 mm läbimõõduga objektide eest (nt sõrm).

3 – Kaitseb ≥ 2,5 mm läbimõõduga esemete eest (nt tööriistad, paksud juhtmed).

4 – Kaitseb ≥ 1,0 mm läbimõõduga esemete eest (nt õhukesed juhtmed, väikesed tööriistad).

5 – Piiratud kaitse tolmu eest: tolmu sattumine on võimalik, kuid mitte kogustes, mis häiriksid seadme tööd.

6 – Täielik tolmukindlus: ei sisene tolmu, täielik kaitse kontaktide ja tolmu vastu.

IP-koodi teine number näitab, kui hästi suudab seadme korpus kaitsta sisemust vedelike, eeskätt vee eest. Katsetamisel kasutatakse tavaliselt puhast vett, kuid oluline on meeles pidada, et eri vedelikud (nt lahustid või kemikaalid) ja materjalide omadused võivad mõjutada tegelikku kaitsevõimet. Seega ei taga IP-kood alati täielikku kaitset kõikides keskkondades.

IP-kaitseklasside tähendused vedelike suhtes:

0 – Korpus ei paku mingit kaitset vedelike või niiskuse eest.

1 – Kaitseb vertikaalselt langevate veetilkade eest.

2 – Kaitseb veetilkade eest, kui korpus on kallutatud kuni 15° võrra vertikaalist.

3 – Kaitseb veepritsmete eest kuni 60° kaldega mõlemalt poolt vertikaali.

4 – Kaitseb veepritsmete eest igast suunast.

5 – Kaitseb madalsurve veejugade eest igast suunast.

6 – Kaitseb tugevate veejugade eest kõikidest suundadest.

7 – Kaitseb ajutise vettekastmise eest.

8 – Kaitseb pideva vettekastmise eest vastavalt tootja määratud tingimustele (nt surve, sügavus, kestus).

Näiteks, kui tootel on märge IP34, siis on seadekaitstud väliste võõrkehade eest, mille läbimõõt on 2,5mm või suurem (esimene number) ning igast küljest tulevate veepritsmete eest (teine number).

Lülitite tüübid, lülitusskeemid

Tänapäeva lülitimaailm on kirju ning päris kindlasti on sealt võimalik leida endale meelepärasemaid kodusisustuselemendid nii disainilt kui kasutusmugavuselt.

• Lihtlüliti on kõige klassikalisem lahendus, mis võimaldab juhtida ühte valgustit ühest asukohast. Sobib ideaalselt väiksematesse ruumidesse, nagu tualettruum, garderoob või panipaik.
• Dimmerlüliti (ehk hämardilüliti) võimaldab lisaks tavalisele sisse- ja väljalülitamisele ka valguse tugevust reguleerida. Kõige levinumad on pöördnupuga dimmerid ja vajutatavad nupplülitid, kuid saadaval on ka liuguriga ja puutetundlikud variandid. Dimmerid sobivad suurepäraselt elutuppa, magamistuppa, söögituppa – kõikjale, kus valguse meeleolu ja intensiivsuse muutmine on soovitav. Lisaks hubasuse loomisele aitab dimmerlahendus säästa ka energiat.

• Nutilüliti on elektrooniline lüliti, mida saab lisaks tavapärasele käsitsi vajutamisele juhtida nutitelefoni, tahvelarvuti, hääleassistendi või koduautomaatikasüsteemi kaudu. See on osa nutikodulahendusest, mis võimaldab valgustuse ja muude elektriseadmete juhtimist mugavalt ja paindlikult kõikides ruumides – nii kohapeal kui eemalt.
  Nutilülitid koos stsenaariumitega võimaldavad salvestada ja käivitada erinevaid valgusstsenaariume (nt „õhtune meeleolu”, „kinoõhtu”, „hommik”). Saavad töötada ajastatult, liikumisanduriga, läbi nutitelefoni või häälkäskluse. Veelgi enam – nutilüliti võib olla osa suuremast automaatikasüsteemist, kus ühe käsuga süttib valgustus, avanevad kardinad ja mängima hakkab muusika.
• Kardinate lüliti võimaldab mootoriga kardinaid või ruloosid avada ja sulgeda kas seinalüliti või kaugjuhtimispuldi abil. Paljud lahendused võimaldavad ka nutiseadmetega integreerimist, et juhtimine oleks veelgi paindlikum ja automatiseeritum.
• Ventilaatorite lülitid võimaldavad ventilatsiooniseadet vastavalt vajadusele mugavalt juhtida. Valikus on nii lihtsad sisse-/välja-lülitid, taimerlülitid kui ka lahendused, mida saab ühendada nutiseadmetega. See muudab õhuvahetuse juhtimise tõhusaks ja energiasäästlikuks.
• Termostaadi lüliti (ehk termostaat) juhib kütte- või jahutussüsteemi vastavalt ruumi temperatuuri seadistusele. See ei lülita voolu lihtsalt sisse ja välja, vaid mõõdab temperatuuri ja aktiveerib kütteseadme või jahuti, kui temperatuur kaldub soovitust kõrvale.
• Veksel- ehk kahekoha lülitus võimaldab sama valgustit lülitada kahest erinevast kohast. See on eriti praktiline koridorides, trepikodades või magamistubades, kus liigutakse läbi ruumi või on mitu sissepääsu.Tegu on mugavuslahendusega, mis suurendab funktsionaalsust ja vähendab vajadust liikumisel pimedas navigeerida.
• Grupilüliti võimaldab juhtida mitut valgustit või valgusallikate rühma ühest kohast. See lahendus sobib eriti hästi avatud planeeringuga ruumidesse, näiteks köök-elutuppa, kus võib soovida ühest kohast sisse lülitada nii tööpinna valgustuse, üldvalguse kui ka meeleoluvalguse.
• Ristlüliti lisatakse veksellülitite vahele, et juhtida valgustust kolmest või enamast kohast. Näiteks pikas koridoris või trepikojas, kus valgus peab olema juhitav mitmest korruselt või uksest.
• Juhtmevabad lülitid (raadiosageduslikud või Zigbee, Z-Wave, Bluetooth jne) võimaldavad lülitite paigaldust ilma juhtmeid vedamata. Need sobivad ideaalselt renoveeritavatesse hoonetesse või kohtadesse, kus olemasolevat kaabeldust ei saa või ei soovita muuta. Juhtmevabasid lüliteid saab hõlpsasti integreerida nutikodulahendustega, võimaldades paindlikku ja ajakohast valgustuse juhtimist.
• Stsenaariumide salvestusega lüliti on nutikodu juhtimisseade, millega saab ühe vajutusega käivitada eelnevalt salvestatud tegevuste jadad ehk „stsenaariumid“. Näiteks võib ühe nupuvajutusega süttida meeleoluvalgustus, sulguda kardinad ja alata muusika esitamine. Selline lahendus muudab mitme seadme samaaegse juhtimise kiireks, mugavaks ja igapäevaelus väga praktiliseks.

Disain, materjalid, kvaliteet

Sisekujundusliku tervikpildi saamiseks tuleb iga detail hoolikalt läbi mõelda ning pistikupesade-lülitite valikul lähtuda eelkõige ruumi üldisest stiilist, kasutatud värvidest, materjalidest ja sisustusest. Sellest sõltub, millisest materjalist, mis värvi ja millise kujuga lülitid antud ruumi valida. Eelistada tasub pigem ühe seeria tooteid, mis võivad värvi poolest varieeruda. Nii on lihtsam ühtset joont hoida.
Kvaliteetse toodangu katted ja sisud on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest ja komponentidest, see tagab nende sisuliselt eluaegse kestvuse nii väljanägemises kui sisemuses, neil on olemas pikaajaline garantii.
Pikaealisus võimaldab lüliteid ja pistikupesi korduvalt kombineerida ning nende katteid ja raame välja vahetada uue disaini, värvi või materjalide vastu, vastavalt tekkinud rahalistele võimalustele või uue sisekujunduse soovidele.
Kvaliteeti saab hinnata juba lüliti klahvi liikumisest ja lülitamise klõpsust. Näiteks Saksa tootjal Berkeril on klahvi liikumine lühike ja sujuv ning lülitusklõps võrreldes konkurentide toodanguga väga vaikne.
Üheks praktiliseks kvaliteedinäitajaks on see, kui hästi pistikupesad ja lülitid mahuvad standardse paigaldustoosi sisse. Tasub tähelepanu pöörata sellele, kus asuvad seadme kaabliühendused – kas süsteemi taga või külgedel. Külgedele paigutatud ühendused teevad paigaldusprotsessi märgatavalt lihtsamaks ja kiiremaks, pakkudes rohkem ruumi juhtmete ühendamiseks ning vähendades vigu paigaldamisel.
Kui sisustuseelarve ei võimalda kasutada naturaalseid ja eksklusiivseid materjale nagu alumiinium, klaas, roostevaba teras või looduslik kivi, tasub plasttoodete puhul eelistada duroplasti. Duroplast on termoplastiga võrreldes märgatavalt kõvem, paremini vastupidav kriimustustele ja mustusele ning sobib seetõttu suurepäraselt igapäevaseks kasutuseks. Berkeri tootevalikus on duroplastist katteid saadaval nii kõrgläikelise kui ka siidmati pinnaviimistlusega, pakkudes võimalust leida sobiv lahendus iga interjööri jaoks. Odavamad termoplastist sarjad kipuvad aja jooksul koltuma ja kriimustuma.

Plasti puhul soovitame jälgida, et värviline plastik poleks ainult värviga kaetud, vaid kogu plastivalu oleks sama värvi. Värviga kaetud plasti puhul tuhmuvad kasutuskohad kiiresti või kulub värv nendest kohtadest pikapeale täitsa ära.
Kui valikus on erinevatest materjalidest pistikupesad ja lülitid, tuleks sarju võrreldes veenduda, et tegemist oleks päris materjalidega – näiteks ehtsa terase, alumiiniumi või klaasiga. Sageli jäljendatakse neid odavama plastmaterjaliga, kasutades läbipaistvat või värvitud katet, mis ei pruugi olla visuaalselt või vastupidavuselt samaväärne.

Kõige levinumad on valged pesad-lülitid, kuid värvivalikul võiks arvesse võtta sobivuse sisekujunduse muude elementidega. Hea on arvestada seinte värvi ja viimistlust – kas see on tapeet, sile või struktuurne krohvitud pind või hoopis paneel – aga ka põrandakattematerjali, mööbli, valgustite, kardinate ja muude sisustuselementidega.
Enda interjööri sobivaima lahenduse leidmiseks on mõistlik kauplusesse minnes tapeedi- või värvinäidis kaasa võtta, siis saab seda seal erinevate sarjade värvide, materjalide ja disainidega võrrelda.
Disaini poolest on pistikupesade valik väga lai, leidub nii modernsust, klassikat, retrot, ajaloolisust kui palju muud. Samuti on äärmiselt lai kasutatavate materjalide valik, lisaks klaasist ja alumiiniumist valmistatuile leiab pistikuid ja lüliteid ka näiteks betoonist ja nahast. Valiku tegemisel tuleks lähtuda ruumi funktsioonist ja stiilist.
Ka lülitite ja pistikupesade maailmas on moes detailirohkus ja põnev disain. Iga kvaliteetne tootesari pakub nii lihtsamaid põhitoonides tooteid kui ka luksuslikke ja põnevamaid lahendusi. Tänapäevased tootesarjad võimaldavad tehtud valikuid hiljem uuendada või muuta, kuna paljude tootjate valikus on võimalused vahetada süsteemide raame või lülitusnuppe hiljem sama tooteperekonna teiste valikute vastu. Kvaliteetsed lahendused võimaldavad komponentide vahetust tööriistadeta – kiiresti, lihtsalt ja igapäevaelu katkestamata.

Kaasaegseid lüliteid on võimalik juhtida nutitelefoni abil, mis lisab igapäevaelule mugavust ja paindlikkust. Paljusid valgusallikaid, sealhulgas ka LED-lampe, saab dimmerdada ehk reguleerida kas otse seadmelt või nutirakenduse kaudu.

Targa maja lahendustega integreerides saab automatiseerida kogu süsteemi – alates lülititest ja pistikupesadest kuni valgustuse, kütte, ventilatsiooni ja isegi signalisatsioonini. Uuemad tooted pakuvad lisafunktsioone, näiteks sisseehitatud USB-laadimisavasid, mis muudavad need veelgi praktilisemaks.

Mõned ruumid ja interjöörid nõuavad erilahendusi. Näiteks ajaloolistes hoonetes ei ole alati sobilik seinu kaabeldusega rikkuda. Sellisel juhul on suurepäraseks lahenduseks juhtmevabad lülitid, mis töötavad erinevatel juhtmevabadel protokollidel, nagu raadiosageduslik (RF), Zigbee, Z-Wave, Bluetooth jms. Tänu neile saab valgustust ja muid seadmeid juhtida seinu lõhkumata, säilitades hoone ajaloolise ilme.

Vahel aga sobivad ajaloolise atmosfääriga kokku just seinapealsed juhtmed. Sellisel juhul võib kasutada spetsiaalseid dekoratiivseid seinapealseid juhtmeid või erineva viimistlusega paigaldustorusid, mis ei varja, vaid hoopis rõhutavad ruumi isikupärast ja ajaloolist hõngu. Need elemendid võivad toimida omaette sisekujunduselementidena. Näiteks Hispaania tootjal Fontinil on olemas põnev valik seinapealseid lahendusi, samuti 1920.–30. aastatel levinud bakeliidist või portselanist lülitite tänapäevased analoogid.

Stiilispikker

• Ajaloolistesse ruumidesse ehk mõisatesse ja keskaegsetesse hoonetesse sobivad sarjad Venezia-Fontini või 1950 – Fontini.

• Koloniaalstiilis interjööridesse sobib sari Garby Colonial – Fontini.

• Pinnapealse paigaldusega ja juhtmestusega talustiilis interjööri sobib sari Garby-Fontini.

• Skandinaavialikku stiiliga ruumidesse sobivad sarjad Do-Fontini ja Do Low-Fontini.

• Nn Eestiaegsetesse elamutesse sobivad Berkeri 1930 sarja pistikupesad ja lülitid.

• Minimalismi austajatele sobivad sarjad Berker K.1ja Berker K.5, samuti Simon 100.

• Industriaalsesse interjööri sobivad Generation R. sarjad, milles on rohkelt ümaraid vorme. Need sobivad ka 1950.-1960. aastate stiiliga,

• Berker R.1 sari täiendab oma värviliste raamidega suurepäraselt ka modernset ja boheemlaslikku stiili.

• More-Font Barcelona sarja ajas muutuvad plaadid sobivad ideaalselt maakodu stiilis interjööridesse, ent täiendavad ka skandinaavialikke interjööre ning oma materjali eheduse tõttu täiendab kaunilt ka Jaapani traditsioonilist Wabi-sabi lähenemist.

Paigalduskõrgused ja -kaugused: ohutus, mugavus ja standardite järgimine

Pistikupesade ja lülitite paigutus ei ole juhuslik – need peavad vastama nii ergonoomika nõuetele kui ka elektriohutuse standarditele. Õigesti valitud paigalduskõrgused ja piisavad kaugused veevõtukohtadest vähendavad õnnetuste ohtu ning tagavad seadmete mugava kasutamise igapäevaelus.
Soovituslikud paigalduskõrgused põrandast:
Seade / kasutuskoht Kõrgus põrandast (cm) Kommentaarid / soovitused
Tavaline pistikupesa seinal 25–30 cm Levinud eluruumide põrandalähedane kõrgus.
Lüliti 100–110 cm Käeulatuses – sobib enamikele täiskasvanutele.
Köögipinna pistikupesad 110–120 cm Tööpinna kohal, arvestades standardset 90 cm tööpinna kõrgust.
Pistikupesa tööpinna kohal 105–115 cm Alternatiivasukohana kaaluda asukohta köögiseinale või tehnoruumi.
Pesumasina / kuivati pistikupesa 100–120 cm Pistikupesa olgu kergesti ligipääsetav, seadme taha peitmist tuleks vältida.
Peegli kohal olev pistikupesa / valgustus 150–160 cm Sobib vannituppa valgusti ja pardli/laadija ühendamiseks.
Lastetoad (lastekaitsmega pesad) 40–50 cm Veidi kõrgemal kui standard, et vähendada ligipääsetavust väiksematele lastele.

Ohutuskaugused veevõtukohtadest (näiteks vannituba, köök):
pistikupesad ja lülitid peavad asuma vähemalt 60 cm kaugusel kraanikausist, vannist või dušinurgast – vastavalt IP-klassidele ja vannitoa tsoonidele;
niisketes ruumides kasutada niiskuskindlaid (IP44 või kõrgem) seadmeid.
Erandlikud olukorrad:
Erivajadustega inimestele või ratastoolikasutajatele tuleb lülitid ja pistikupesad paigaldada madalamale – tavaliselt 80–90 cm kõrgusele.
Juhtmevabad lülitid võimaldavad nende paigutamist praktiliselt ükskõik kuhu (nt mööblile või klaasseinale), see lisab planeeringule tublisti paindlikkust.

Soovituslik pistikupesade arv ja jaotus ruumide kaupa

Parima tulemuse saavutamiseks on soovitatav sisekujundusprojekt, kus on määratletud kappide, töölaudade, voodite jm paiknemine. See aitab vältida olukordi, kus pistikupesad jäävad mööbli taha või raskesti ligipääsetavasse kohta.
Tuleks läbi mõelda ka mittestatsionaarsete seadmete kasutusvajadus – nt jõulukuuse paigutus, tolmuimeja ühenduspunktid, ajutised valgustid või seadmed. Arvestada tuleks Wi-Fi ruuteri ja võrguseadmete asukohaga (sinna soovituslik CAT-pesa) ning vajadusel lisada ka USB-pesad või kõlarite ühenduspesad.
Ruumi keskel on mõistlik kasutada süvistatud põrandapesasid vältimaks hilisemalt pikendusjuhtmete kasutamist.

Soovituslik jaotus ruumide kaupa

Kõige levinumad vead pistikupesade paigaldamisel:

• Vale asukoht. Pistikupesad paigaldatakse tihti liiga madalale, kõrgele või ebamugavasse kohta. Seetõttu tuleb hiljem kasutada esteetikat rikkuvaid pikendusjuhtmeid või kaableid, mis võivad osutuda komistamisohtlikeks või isegi tuleohtlikeks.
• Ebapiisav arv pistikupesi. Alahinnatakse elektriseadmete vajadusi, mistõttu tuleb hiljem otsida lahendusi adapterite ja pikendusjuhtmete abil. Köök, meediakeskused ja tööruumid vajavad tavaliselt rohkem ühendusi, kui esialgu arvatakse.
• Ülekoormus. Kui liiga palju seadmeid ühendatakse ühele vooluringile, võib see põhjustada ülekuumenemist ja isegi tulekahju ohtu. Elektripaigaldised tuleb planeerida vastavalt koormusele.
• Halb juhtmete haldamine. Juhtmed jäetakse kaitsmata või paigaldatakse need lohakalt, mistõttu võivad need kergesti kahjustuda. Paigaldamisel tuleks kasutada juhtmekanaliteid või süvistatud lahendusi.
• Turvalisuse unustamine. Kui kodus on väikesed lapsed, tuleb kasutada lapsekaitsega pistikupesi, et vältida juhuslikke õnnetusi. Samuti on oluline arvestada paigalduskohtade eripäradega – näiteks niisketes ruumides või välitingimustes tuleb valida sobiva IP-kaitseklassiga seadmed ning järgida ohutuskaugusi veevõtukohtadest (nt vannitubades ja köökides).

Soovituslik lülitite jaotus ruumide kaupa

Nutikodu lahendused. Hooneautomaatika

Hooneautomaatika tähendab nutikat süsteemi, mis aitab hallata ja automatiseerida maja seadmeid. See võib ulatuda lihtsast nutipirni juhtimisest kuni täisautomaatse kliima- ja turvasüsteemini. Tulemuseks on mugavam, turvalisem ja energiatõhusam elu- või töökeskkond.

Nutilahenduste kasutamist hoonete automatiseerimisel tasub kaaluda, kui:

• Soovid mugavust ja kaugjuhtimist
  Nutiseadmete või häälkäsklustega saad juhtida valgustust, pistikuid, kardinaid ja palju muud. See on eriti kasulik suuremates kodudes või liikumispiirangutega inimestele – näiteks saab seadmeid juhtida voodist tõusmata või enne koju jõudmist.
• Soovid automatiseerimist või ajastust
  Nutisüsteemid võimaldavad luua ajastatud stsenaariume – näiteks lülituvad tuled või kardinad automaatselt kindlal kellaajal, päikesetõusul või loojangul. Seadmeid saab seostada ka konkreetsete sündmustega (nt kohaloleku tuvastamine).
• Soovid energiat säästa
  Nutilahendused võimaldavad seadistada süsteeme nii, et mittevajalikud seadmed lülituvad automaatselt välja, kui kodus kedagi ei ole. See aitab vähendada elektrikulu ja suurendada energiatõhusust.
• Pead oluliseks turvalisust
  Nutikodu lahendused võimaldavad suurendada kodu turvalisust mitmel viisil. Näiteks saab pistikuid distantsilt välja lülitada – kasulik juhuks, kui triikraud või mõni muu seade jäi kogemata tööle. Samuti on võimalik süsteem seadistada nii, et hädaolukorras (nt suitsu või liikumisanduri aktiveerumisel) süttivad automaatselt valgustid või käivituvad teised turvameetmed. Lisaks saab luua kodusolemise imiteerimise funktsioone, kus tuled, rulood ja muud seadmed käituvad nii, nagu keegi oleks kodus – ideaalne lahendus puhkuste ajaks või pikemal äraolekul.
• Ehitad või renoveerid kodu
  Kui seinad on avatud või elektrisüsteem uueneb, on see parim aeg nutilahenduste planeerimiseks ja paigaldamiseks – töö saab teha kiiremini, korralikumalt ja väiksemate kuludega.

Nutilahenduste kasutamine ei pruugi olla parim valik, kui

• Eelarve on piiratud – nutiseadmed ja süsteemid on üldjuhul kallimad kui tavalised lülitid ja pistikud.
• Puudub stabiilne Wi-Fi-ühendus – enamik süsteeme vajab toimimiseks usaldusväärset võrku. (Erandiks on näiteks Casambi valgustusjuhtimine, mis vajab Wi-Fit vaid seadistamise ajal.)
• Vajadus on vaid lihtsate lülituste järele – näiteks kuuris või garaažis, kus pole vaja kaugjuhtimist või automatiseerimist.
• Tehnoloogia kasutamine valmistab raskusi – näiteks eakamatele inimestele, kellel võib olla keeruline äppe kasutada või seadmeid seadistada.

Tõhus võimalus kodu või äripinna valgustuse automatiseerimiseks on Bluetooth Casambi – nutikas juhtmevaba juhtimissüsteem, mis töötab Bluetooth Low Energy (BLE) tehnoloogial. Süsteem võimaldab juhtida valgusteid nutitelefoni, tahvelarvuti või spetsiaalsete Casambi lülitite kaudu ilma keeruka juhtmestiku või keskseadmeta.

Casambi on laialt kasutusel arhitektuurses, kaubanduslikus ja koduses valgustuses. See on energiasäästlik ja paindlik lahendus, mis võimaldab:

• valguste sisselülitamist ja hämaruse reguleerimist,
• valguse värvuse (RGB) või värvitemperatuuri (nt soe/külm valgus) muutmist (eeldusel, et valgusallikas seda toetab),
• ajastuste ja stsenaariumite loomist,
• valgustsoonide seadistamist vastavalt vajadusele.

Bluetooth Casambi töötab lokaalselt, seega ei vaja see toimimiseks WiFi-ühendust ega internetti – piisab vaid tasuta Casambi äpist.
Lisaks on Bluetooth Casambi plussideks, et see ei vaja juhtmeid ega keskseadet, seda on lihtne olemasolevasse süsteemi lisada, sel on lai seadmetugi ja koostöö paljude tootjatega ning suur paindlikkus valgustuse juhtimisel ja disainis.
Süsteemi miinuseks on, et see pole koheselt integreeritud kõikidesse nutikodude ökosüsteemidesse ning vajab Casambi-ühilduvaid seadmeid või mooduleid. Suuremate projektide puhul võib ette tulla ka vajadus rohkemaks seadistamiseks ja planeerimiseks.

Tulevikutrendid

Kodu ehitades või renoveerides tasub põhjalikult planeerida ja tulevikule mõelda – siis on kindel, et koju kavandatavad lahendused pole valmimise hetkeks vananenud. Silmas tasub pidada järgmist:

• Paigalda rohkem pistikuid, kui esialgu vajalik tundub. Tänapäeva kodudes on elektritarbijate arv suur, pistikute puudus toob kaasa ebaturvalise ja -mugava juhtmerägastiku ning pikendusjuhtmete kasutamise. Ka kasvab tehnika arv pidevalt.
• Tulevikule mõeldes paigalda pistikupesad igasse seina, mitte ainult ühte kohta ruumis ning lisa USB-A või USB-C pesadega pistikuid öökapile, töölaudadele ja mujale.
• Jäta jaotuskappi või karpidesse ruumi nutiseadmete jaoks. Kui tulevikus tekib soov nutikontrolli (nt Shelly, Zigbee või Z-Wave mooduleid vms) lisamiseks, vajad kohta ja voolu nende paigaldamiseks.
• Tulevikule mõeldes kasuta sügavamaid seinakarpe (nt 60 mm või rohkem), mis mahutavad ka mooduleid ning jätavad võimaluse nutiseadmete lisamiseks.
• Planeeri juhtmevaba signaali kättesaadavus igas ruumis, sest enamik nutiseadmeid töötab Wi-Fi, Zigbee või Z-Wave ühenduse kaudu. Kui Wi-Fi ei levi korralikult, ei tööta ka pistikud või lülitid stabiilselt.
• Tulevikule mõeldes paigalda võrgukaabel (LAN) strateegilistesse punktidesse (ruuter, nutihubid) ning jäta ruumi võimendite või tugijaamade paigaldamiseks.
• Kasuta grupilüliteid ja vajadusel mitme juhtpunktiga lahendusi. Paljudel juhtudel soovid hiljem valgust lülitada mitmest kohast – nt koridori mõlemast otsast, trepist või voodi kõrvalt – see teeb olemise tunduvalt mugavamaks.
• Tulevikule mõeldes mõtle läbi, kust oleks tulesid või stseene loogiline lülitada, ja tee ristlülituste ning vahelduslülituste võimalus kohe valmis.
• Paigalda targa kodu valmisolek ka siis, kui kohe seda kasutama ei hakka. Sa ei pea kohe ostma kogu süsteemi, aga kaablid ja paigalduskarbid võiksid olemas olla.
• Tulevikule mõeldes paigalda lisatorud ja kaablikõrid valgustuse, kaablite või andurite ning tühjad karbid liikumisandurite, ekraanide või juhtpaneelide jaoks. Jäta ka vähemalt üks universaalne karp igasse tuppa, kuhu saab hiljem nutikomponendi lisada.
• Mõtle valgustuse tsoonidele ja võimalusele neid hämardada. Valgust saab hiljem mugavalt nutisüsteemiga juhtida, kui see on tsoonideks jaotatud.
• Tulevikule mõeldes paigalda eraldi lülitused näiteks lae- ja töövalgustusele ning meeleoluvalgustusele, kasuta hämardatavaid valgusteid ja dimmeriga sobivaid lüliteid (või jäta nende kasutamiseks valmisolek).
• Vali pistikute ja lülitite raamid ning mehhanismid, mida saab hiljem uuendada. Kui valisid kvaliteetse tootja ja õige seeria, ei ole vahetus keeruline.
• Tulevikule mõeldes eelista modulaarseid süsteeme, kus saad sama raami sisse hiljem lisada näiteks nutilüliti, termostaadi või stseeninupu. Nii on tulevikus süsteemide uuendamine hõlpsam ja odavam.

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!

Kui kõik on valmis, küsi ikkagi enne pistikute ja lülitite paigaldamist endalt:

• Kas disain sobib interjööriga?
• Kas valitud tootja ja materjal on ajas kestev?
• Kas toode on kvaliteetne?
• Kas toode vastab ohutusnõuetele?
• Kas seadmete arv on piisav ja arvestab ajas muutuvaid soove?
• Kas paigalduskohad arvestavad praegust ja tuleviku sisekujundust?
• Kas toode täidab kõik funktsionaalsed vajadused?

Pane tähele!

• Erinevaid alltöövõtjaid kasutades väldi erinevate tootjate ja sarjade kasutamist.
• Pistikupesasid kavanda varuga, et tagada kasvavad vajadused ning sisekujunduse muutused.
• Mõtle hoolikalt oma pistikupesade ja lülitite vajadused läbi, kaasates otsuste tegemistesse sisekujundaja ja elektriku.